Sport või erootika?

Mu kursaõde küsis Facebookis, mis ma arvan sellest videost - kas see on sport või erootika. Ma panen oma vastuse siia ka kirja:

Lasin oma teisel poolel ka seda videot vaadata. Ta ütles, et kui ei oleks teada postitantsu üldine raamistik - selle pärinemine stripiklubidest ja eesmärk iha tekitada - siis selle etteaste põhjal võiks postitantsu küll akrobaatikaks/spordiks lugeda. Ja antud etteaste põhjal võib eeldada, et selles postis ei ole midagi erootilist, et see tüdruku (ta ju etendas seal väikest plikat) on see lihtsalt üks mänguasi mitteseksuaalses tähenduses.

Pole muidugi küsimustki, et selline etteaste nõuab tugevat treenitut keha ja see justkui räägiks selle väite kasuks, et tegu on spordiga. Visuaalse poole pealt toetavad seda väidet veel tema sportlik riietus (mitte mingi pitspesu) ja see, et selgelt erootiliseks peetavaid liigutusi ta ju praktiliselt ei tee. Ta ei katsu oma rindu või hargivahet, nagu stripptantsu trennides õpetatakse ja nagu stripparid teead. Lisaks on taustamuusika selline muretu popplugu, mitte midagi sensuaalset. Need nagu neutraliseerivad kõik erootilised tähendused.

Teisest küljest kui võtta juurde postitantsu põhiline kontekst, siis on selles etteastes midagi lolitalikku. Napp kleidike, pikad paljad sääred ja keksumäng. Kui tegu oleks ainult sportlikku etteastega, ei oleks tüdrukul juuksed lahti (pikad juuksed kui naiselikkuse ja viljakuse sümbol), kleit ei läheks seljast ära „aegluubis“ ja posti otsa hüpates ei oleks esimene asi jalgu hargitades posti ümber keerutamine.

See jalgade hargitamine (eriti videos 1:55 peal) on võib-olla posti otsas midagi vältimatut – et mida muud seal ikka teha või kuidas teisiti posti otsas keerelda saakski. Aga samas see räägibki ju selle tantsu põhifunktsioonist – et naine asetab end situatsiooni, kus oma erootiliste tsoonide paljastamine on vältimatu ja neid eksponeerides püütakse kelleski iha tekitada.

Nii et eks see video on nii ja naa ja oleneb selle kui teksti lugeja interpretatsioonist. Aga, mis on mu meelest väga oluline – ja see mõtte autor on nüüd mu mees – see postitantsu populariseerimine, spordiklubidesse jõudmine ja see, et orgunnitakse võistlusi nagu spordialadelgi, näitab, et postitants on muutunud n-ö normaliseeritud tegevuseks, osaks igapäevaelust. Ja seega on see ju järjekordne näide peavoolukultuuri seksualiseerumisest.

Postitantsu trennis käimisel tekkinud mõtetest kirjutasin ma ka siin.