My skin feels like plastic!

Fotoshop by Adobé from Jesse Rosten on Vimeo.
Vauvaviuva! Mina olen ka täiesti seda meelt, et just huumor aitab meil saada üle ma-pean-olema-selline kompleksidest ja aita meil õppida end armastama. 10 punkti sellele videole.

Külalispostitus: Anne jõulukaart

2012. aasta minu blogis avab külalispostitus. Autor eelistas anonüümseks jääda.

http://naistemaailm.ee/anne_ja_stiili_joulukaart

Hiljuti saadeti mulle näha ajakirja Anne ja Stiil jõulukaart. Ausalt öeldes tekitas see minus segadust. Hea küll, ma saan aru, et naisteajakiri, aga kas tõesti peab oma lugejale häid jõule soovima anorektlisie prostituudi abil?
Ma olen siiani aru saanud, et A&S peaks pigem nagu olema naisele, kes on progressiivne, iseseisev ja edukas. Sellelt fotolt aga vaatab vastu odava (võiks isegi öelda, et võika) meigiga anorektik, kes näib olevat narkouimas (vaata vaid neid silmi, kaine inimese muljet ta küll ei jäta!) ja kelle käed on vööga kinni köidetud. Kas ajakiri üritab oma lugejatele edastada sõnumit, et naised peaksid teadma, mis on nende koht? Pead olema nii kõhn, et puusaluud paistavad kaugele? Lisaks riietu nagu lits, tõmba end pilve ja lase rihmaga kinni siduda, et teistel (ilmselt siis meestel?) oleks võimalik sinu üle kergesti domineerida?
Mulle kui naisele mõjub see jõulukaart alandavana. Eriti, kuna selle levitajaks on naistele mõeldud ajakiri.

P.S. kui ma küsisin arvamust ühelt naiselt, kelle tööks on teisi inimesi riietada, arvas tema, et ma lihtsalt ei saa aru, mis on stiil. Ma ei teagi, ilmselt on tal õigus ja tuleb lihtsalt möönda, et maitsed on erinevad ning nende üle ei vaielda.




Mida teie arvate? (See küsimus kõlab täiega elu24-likult, aga mind/meid päriselt ka huvitaks.)