Paljaste naistega T-särgid

Ma pole ammu Eesti riidepoodides ringi vaadanud ja ei tea, kas ka meil on järjest enam müügil (pool)paljaste naistega T-särgid. Võib-olla varsti jõuavad - et läheb aega nagu igasuguste trendidega. Aga näiteks brittide kiirmoe veebipoes asos.com on sellised särgid müügil olnud mõnda aega. Ja erinevate tootjate poolt. Ju siis on moodi tulnud, st toodud.

Ei pea suurema ajugümnastikaga tegelema, et näha, et naisi nendel T-särkidel kujutatakse hoolimata esmapilgul märgatavast erinevusest tegelikult kindlate kriteeriumite järgi. Need visuaalid ei ole midagi T-särkidele omast või spetsiifilist, T-särgid on lihtsalt infokandjad, nagu pabergi. Kui paberile trükitud sellise pildi paned sa omale näiteks seinale või digitaalsel kujul arvuti screensaveriks, siis Tsärgi tõmbad selga. Ükskõik, kus tal sul siis on - kui sa teda juba kasutad, siis järelikult on tal sinu jaoks mingisugune väärtus. Seal kujutatu on kuidagi ihaldusväärne.

Ok, mõni selliste särkide kandja võib ka öelda, et ei - see pilt särgil on kõigest nali. Näiteks nagu allpool üks särk, kuhu on kirjutatud "I Recycle Girls". Aga igas naljas on tera tõtt ja nagu ütles Iivi Masso TTÜ reklaamist rääkides - see, mille üle me nalja teeme, räägib ka kultuuri kohta nii mõndagi.

Kutsun teid väikesele näitusele sellest, milliseid naisi siis kiirmoeketid noormeestele ihaldusväärsetena esitavad.

Sektsioon "Naised bikiinides"

Muretult jooksmas, juuksed tuules lehvimas. Meenub "Baywatch", Õhtulehe suvetüdruku valimised, "Reporteri" ilmatüdrukud, odavad kitš-"maalid" kuskilt Koduextra või Novaluxi kaupluste riiulitelt. Ja jutud sellest, et küll on kevadel autojuhtidel raske, sest seelikud muutuvad jalakäijatel aina lühemaks. (Kusjuures selle jutu default eeldus on see, et autojuhid on mehed ja jalakäijad naised.) Selline suht süütu värk.

Aga liigume kohe karmimate naistüpaažide juurde.

Sektsioon "Punk ja rokk"

Rokinaisi kujutatakse sellisena, et nendes kohtuvad karmus/koledus ja traditsiooniline ilu. Esimesel pildil on naine põhimõtteliselt surnud (tapetud?), aga rinnad on ikka värsked nagu õienupukesed (suht haige fantaasia või mis?) 

Edasi tulevad otsesed rokimutid - pahelised ja himurad.

 

Sektsioon "Lolitad"

Järgmistel piltidel on elemente mingisugusest lapsikusest ja süütusest, samas on naised seksualiseeritud. Üks sööb jäätist nagu väike plika, samas tal on meik laiali, ta seisab vetsupoti ääres ja kannab pitspesu. Midagi halba on temaga juhtunud. Teisel on rinnad paljad ja kasutusel on pornoajakirjadest tuttav visuaalne keel - kolmnurgad/tärnikesed rindade peal. Kolmas tüdruk on lihtsalt alaealine rokitüdruk.

 

 Sektsioon "Prostituudid"

Kõige haigemad pildid on minu meeliest need järgmised. Siinsed naised ei ole lihtsalt seksikad, vaid ajavad tagumikud uppi raha eest. Mõni kutsub endale helistama, mõni lubab lõbusõitu. Mõne kohta meenutab särgikandja, et tüdruku nimi oli Daisy.

See särk saab kellegi seljas olles justkui osaks kandja identiteedist. Särgi "Her Name Was Daisy" kandja justkui jutustaks loo, et ta pani üht blondi karikakart. Kindel see, et tootja ja kandja arvates on tegu mingit sorti huumoriga, fantaasiamaailmaga. Aga naljale apelleerimine on vaid odav demagoogia.

  Sektsioon "Naised näpivad ennast"

Siin pole vist eriti selgitusi vaja. Nendel särkidel pole naised mitte lihtsalt flirtivad või ulakad, vaid on kohe asja kallale asunud. Noh me võime ju öelda, et tegu on seksrevolutsiooni ülimate näidetega - eneserahuldamine ei ole enam tabu. Aga need pildid on küll otseselt mehepilgule, mitte naiste seksuaalsele vabanemisele mõeldud. Sihilikult on ju valitud sellised barbid. Eriti stereotüüpselt on kujutatud seda vasakpoolset tšikki - shopping mallide külastamine on ju põhiline naiste värk.

Sektsioon naiste kehaosad

Naiste tükeldamine on vägagi levinud võte naiste seksualiseerimisel. Tuletage meelde kõiki neid muusikavideosid või filme, kus kaamera naise keha peal eksleb. Feministe ajab see seepärast vihale, et see muudaks naise justkui eriti asjaks/objektiks - näidatakse ainult neid naise kehaosi, millega mehel midagi peale hakata on. See, kes see naine on ja mida tema tunneb, pole oluline. Põhimõtteliselt on see selline "auk-on-auk" arusaama taastootmine.

Eriti grotesksel kujul on naised asjastatud viimasel särgil, kus nad tõepoolest puunukkudeks on muudetud. 

 

Sektsioon "Retrotšikid"

Mõnede jaoks aitavad retropildid ehk minna mõttes ka tagasi aega, kus "mehed olid mehed ja naised olid naised". Ehk asjad olid nii, nagu need peavad olema. Aga üldiselt on retrondus lihtne viis naisi seksualiseerida, kasutades vintage-visuaali. Mõjub justkui millegi erakordsena, tegelt on sõnum same-old, same-old.

Kõigepealt vana hea Playboy vanas ja uues kuues

 

Siis sekka mõned 1950. aastate kaunitarid

 

Seejärel midagi 1980ndatest

 

Ja siis mõned vintage aktsendiga hipsteriludused. NB! Ikka üks blond ja teine brünett.

 

Sektsioon "Rebime kildu"

Siin vist on üritatud mingit nalja teha?

 

Sektsioon "Suu lahti!"

Naiste kujutamine piltidel, suu lahti, võib tunduda juhuslik. Mina väidan, et ta ei ole seda mitte. Avatud naise suhu saab midagi toppida. Ja see, et need kaks esimest naist otseselt kaamerasse vaatavad, tähistab seda, et nad vaatajat - meessoost - just seda tegema kutsuvadki. 

Või miks see teise pildi tüdruk omale vahukoort suhu laseb ja samal ajal kaamerasse vahib? Jõuame taas male gaze'i teooriani. 

Mida siis järeldada

Võib ju küsida, et mille pagana pärast peaks nii jubedalt juurdlema nende piltide üle. See on ju kõigest T-särk. Aga sama palju, kui need on lihtsalt T-särgid on need ka meie kultuuri kandjad ja edasijutustajad.

Kujutage ette näiteks situatsiooni, kus mõni kutt tõmbab sellise särgi selga ja läheb peole. "Cool särk!" kiidab tema sõber. Ja juba on nende kahe kuti vahel taaskinnitatud arusaama, et vaat siuksed tšikid ongi ägedad või et selline naiste kujutamine ongi normaalne ja õige.


Mees võib ju öelda, et oh, see on ju kõigest naljasärk ja meelelahutus ja tegelikult ma austan naisi. Aga kuidas saab teda tõsiselt võtta, kui ta justkui ainult vahel kiidab prostitutsiooni.


Ja kogu selle oh-see-on-ju-nali argumendi juures kasutavad selliste T-särkide tootjad tegelikult sedasama võtet, mida kasutab pornotööstus. Pornofilmides on väga palju naiste vastast vägivalda, aga seekaudu, et see pannakse seksi konteksti, saab seda osavalt varjata. Sellest räägitakse lähemalt filmis "Price of Pleasure". 


Samamoodi võib antud särkide puhul naiste alandamise ja stereotüpifitseerimise peita väite taha, et tegu on ju naljasärkide või mingite poppkultuuri kandjatega, mis on "lihtsalt coolid" ja seetõttu justkui kaotaks eelnimetatud tähendused.


Ja veel. Et sellised visuaalid jõuavad meie igapäevaellu - igapäevariietusse - ja võetakse vastu normaalsetena, on märk ka kultuuri seksualiseerimisest, millest rääkisin lähemalt siin.