1) Miks loevad keskealised naised, kellel on palju pikem ja kindlasti palju huvitavam elukogemus, hommikul bussis Kroonika portreteeritavatest 20ndates aastates mimmidest ja nende võltsvajadustest? Miks nad sellest üle ei ole? Miks nad bussis ajaveetmiseks ja meelelahutuseks midagi kvaliteetsemat ette ei võta? Nad peaksid ju olema targemad, küpsemad, vähem manipuleeritavamad kui need lapsed, kellest kollane meedia 15 minuti kuulsused on teinud.
Sattusin just juhuslikult selle Ülle Kaljuste pildi peale. Püha müristus, MIS ASI see on? Sellist nahka pole isegi Kroonika 20ndates mimmidel! Mul tuleb seda pilti vaadates meelde see "My skin feels like plastic!" reklaam.
Kate Winslet oli vist see, kes ütles, et ta ei taha, et teda piltidel kõhnemaks tuunitakse. Eesti naised võiks sellest eeskuju võtta.
Tulge omadega maa peale, teil on kortsud. Meil kõigil on need varem või hiljem. Ma olen 27 ja mul on ka. Homme kindlasti rohkem kui täna. Ma olen inimene ju, mitte mingi... plastmassist olend. Keda ma petan? Ja keda ma armastan? Seda photoshopitud soovunelmat? Mille pagana pärast on tema minust parem?
Te olete ju naised. Tublid, tugevad, kogenud. Mitte väikesed relvitud plikatirtsud. Laske ometi iseendal väärikalt vananeda. Sellega näitate te oma sisemist jõudu, oma inimlikkust. Ja sellega annate eeskuju järgmise põlvkonna naistele, et nad oma kehasid ei kotiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar