"Vasaku jala reede" ehk anna naistele vasaku jalaga

Kaks 20. eluaastate alguses kutti on siis teinud actionfilmi ja kõik kriitikud kiidavad. Jälle seepärast, et olevat UUDNE film Eesti filmimaastikul. Ja seepärast siis automaatselt vist ka hea.

Ma ei suutnud veel välja guugeldada, kust nad selle jaoks raha said, aga jumal tänatud, et mitte filmi sihtasutusest. Kuskil blogis keegi ütles, et filmi väike eelarve pole välja paista ja tõepoolest - tehniline teostus on filmil täitsa nitševoo. Mulle meeldisid ka mõned tegelaskujud oma usutavuses, nagu näiteks Sten Karpovi narkari roll, aga ka algaja nagu Tagne Võip. Ott Leplandil oli ka paar head kohta, mõnes stseenis mängis aga veits üle. Millest pole midagi, sest mõni kõrvalosatäitja mängis pidevalt üle.

Aga mis mind ikka väga häiris kokkuvõttes, oli lugu ise. Kriitikud igal pool toovad näiteid, mis filmidest on noored tegijad saanud inspiratsiooni ja mille kõigega nad Tarantino poole kummarduvad. Eks kõik on tõlgendamise küsimus. Minu jaoks ei olnud seal mitte kummardusi klassikutele, vaid palju odavat kopeerimist. Mitte ainult tuntud filmistseenide, vaid ka kõige Hollywoodi kräpi ja klišeede osas. No põhiline klišee oli ju muidugi see, et vanaema, kes peaaegu juba ära on surnud, annab oma lapselapsele edasi sõrmuse.

Mitmes kohas on kiidetud filmi tempokust. Minu meelest keris lugu ennast vägagi eestilikult aeglaselt lahti. Kinos kummitas mind ütlus, et alguses ei saa vedama... Eriti jubedaks piinaks kujunes see ööklubi stseen. Osa asju oleks võinud täiesti välja visata.


Kui stseen juba ammuilma kestnud oli, käisin vahepeal saalist väljas. Kui tagasi tulin, kestis stseen ikka. Parasjagu suudlesid kaks tšikki ekraanil. Taaskord - täielik klišee. (Muidugi just see pilt oli pandud ka filmi postril kesksele kohale - eks see pidi siis seda seks müüb funktsiooni täitma.) Ma ei saa aru, mis nendel Eesti filmirežissööridel nende lesbistseenidega on. Puustusmaa pani kinolinal Evelin Pange ja Hele Kõre suudlema. Ma ei usu, et ta on ainus. Ja paistab, et uus põlvkond meesrežissööre tuleb peale samasuguste fantaasiatega.

Lisaks siis veel see põhi Hollivuudi-kräpi ja muusikavideote stseen ööklubidest, kus mehed istuvad klubi lauas ja mõlema kaenla alla on end mingid pifid poetanud, kes on kohe kõigeks valmis, kui vaid mees ütleb. Iga mehe kohta on ikka mitu tšikki.

Aga kõik selle filmi naised olidki sellised, keda võis keppida, peksta, sõimata, kui aga tuju tuli, ja siis ära tappa. Kui neil oli ka vähe rohkem võimu - nagu sellel võõrasemal -, siis nad olid lihtsalt psühhid. Või kui nad olid juba liiga vanad, et nendega kõike eelnevat teha, siis nad olid lihtsalt veidrikud. Nagu vanaema, kes jäi niimoodi magama, et lapselaps arvas, et ta on surnud.

Noortest ainus naine, kelle suhtes vägivalda ei tarvitatud, oli see Tartu-Katri, kes ei teadnud, kas abielluda või mitte. Aga see oli ka mingi solli-pihv, kellele oli antud ainult vaikiv roll.

Kuigi mulle selle Tagne rollitäitmine meeldis, siis see liin filmis jäi täiesti arusaamatuks. Holliwoody filmides vähemalt antakse mingi põhjendus sellele, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad. Siin jäi aga täiesti lahti seletamata, miks ta lasi omale klubi peldikus taha panna. Oleks filmis eespool siis mingi vihje olnud sellele, et ta igatses midagi muud kui tema hea ja romantiline poiss. Aga ei. Kui alguses nad selle teise tšikiga pargis jalutasid, siis tema sõi plikalikult jäätis ja rääkis, kui nunnu poiss tal on.


Seega - ei ühtki tõsiseltvõetavat naiskarakterit. Mis sest, et tegu on puhta meelelahutusega - ka sellised filmid õpetavad meile naisteks ja meesteks olemist. Ja see, mida see film õpetas, oli ikka päris hirmus.

Eks tegijad ise väidaks mulle vastu, et no actionfilmi žanris ei saagi neid olla. Saab küll, kõik on piiratud fantaasia taga kinni. Aga noh, küllap oleks neil ka siin vastuväide, et kellele neid naisi vaja on.


Meeskarakterite kohta ütles mu elukaaslane väga tabavalt: "Kui ma oleks viieteistaastane kutt (alla 14 aasta oli vaatamine keelatud), siis ma mõtleks seda filmi vaadates, et ongi äge selline paha kutt olla. Sest need, kes teevad origamisid, käivad tööl ja ütlevad tüdrukule, et armastavad teda, jäetakse niikuinii maha."