Nii ma siis istusin uimase peaga TV-dieedil ja sattusin Oprah' show peale. Mulle meeldib, kuidas ta oskab inimesi intervjueerida ja avada. No ameeriklased on muidugi jutukamad ka. Ei tea, kas ta eestlastega ka hakkama saaks. Küllap oma kogemuse juures kindlasti.
Igatahes oli sel korral saates Jessica Simpson, keda USA meelelahutusmeedia olevat viimased kaks aastat (see saade oli USAs eetris selle aasta märtsis) tümitanud, sest ta olevat paksuks läinud. Ehk siis jõudnud Euroopa numbrites suuruselt 32 suuruseni 36-38. Kulminatsioon mõnitustele oli laulja enda sõnul see, kui ta mingil üritusel kandis teksaseid, mida hakati ema teksasteks nimetama. Pange guuglise sisse "jessica simpson" ja "mom jeans" ja te näete, milles asi.
Positiivne oli selle juures see, et Sipson ei kavatsenud hakata alla võtma, vaid pigem kehtivate standardite vastu võitlema. Ja nii tegi ta saatesarja "The Price of Beauty", mille mõningaid osi võib ka netis näha. Põhimõtteliselt reisib ta koos oma kahe sõbraga mööda maailma ja avastab, kui paljudel eri viisidel ilu defineeritakse. Ma vaatasin täna ära selle osa, kus ta läheb Ugandasse ja näeb, kuidas seal hinnatakse naiste volüümikust, mitte kondisust ja enne pulmi istub pruut kaks kuud nuumamismajas, et paksuks minna.
Ühes teises episoodis käivad nad Pariisis ja kohtuvad modell Isabeliga, kes kaalu langetades jäi anoreksiahaigeks. Ma olin enne näinud neid No Anorexia teemalisi plakateid, aga ma olin kuni tänaseni nii naiivne, et mõtlesin, et needki on fotošopitud - et nii kõhn inimene ei saa ju elus olla. Aga ei, ta on olemas ja tegeleb nüüd poliitilise võitlusega, püüdes Prantsusmaal läbi suruda mingit seadust, mis seda teemat kuidagi reguleeriks. Kuuldavasti käib modellilepingusse sisse isegi klausel, et nad peavad püsima mingis uskumatus minikaalus.
Correction: ta OLI olemas. Praegu püüdsin Isabeli kohta lähemat infot leida, aga tuleb välja, et ta on nüüdseks surnud. Ei tea, kas keegi jätkab tema algatatud võitlust Prantsusmaal...
Kuigi Jessica ja Oprah väljendasid seda argikeeles, siis jõusid nad samale järeldusele, mis sotsioloogidki. Ehk siis et Jessica järgi "on ilu see, mida sa ise selleks pead" või siis sotsioloogide järgi on ilu sotsiaalselt konstrueeritud. Ja kuigi selles Simpsoni telesarjas on palju ameerikalikku imalust, siis the ultimate goal tõsta tüdrukute ja naiste enesehinnangut ja näha ilu suhtelisust on siiski kiiduväärt.
Siin on kindlasti palju agasid. Näiteks see, kas Jessica mitte ei kasuta seda teemat ära publicity saamiseks ja raha teenimiseks. Ta võiks ju nüüd kiiresti kirjutada raamatu "Fat is Beautiful" või "The Story of Wearing Mom Jeans". Või küsimus, kas nende Aafrika hõimude nuumamiste kui millegi erilise või harukordse näitamine ei taaskinnita seda, et õige ilu on ikka see euroopalik ja need seal kuskil Jaapanis, Indias või Ugandas on lihtsalt ühed veidrikud. Näiteks ühes hilisemas Oprah' shows kingib ta noortele tüdrukutele oma rõivakollektsioonist riideid, "normaliseerides" need rahaliselt vaesed tüdrukud, mitte õpetades neid olema rahul sellega, mis neil on ja et ilu tuleb inimese sisemusest. (Ja saades nii ka oma riietele pagana head reklaami.)
Aga ma jään täna selle juurde, et Jessica on teinud õige sammu, astudes vastu size zero kultusele.
1 kommentaar:
Lugesin - like!
Postita kommentaar