Naistekas otsib toimetajat

Ja piiritleb ka üksiti ära, mis on naiste teemad. Esimene on muidugi ilu - kuidas siis teisiti? Ning kogu teemade valik on seotud Kinder, Küche, Kirchega, ainult veidike tänapäevasemas võtmes. Ühiskondlikust elust ei võta naised aga endiselt osa.


Violence against women - it's a men's issue

Võimas ettekanne TEDx-ilt. Natuke ameerikalik, aga veenev ja mõneti uuendusliku nurga alt.


Naine = kaup

Mõned näited selle kohta, kuidas naisekehaga annab müüa ükskõik mida ja kuidas naised on reklaamides ikka ja jälle objekti rollis. Ehk siis nende üle otsustatakse, neid valitakse või siis jäetakse maha.

 
 
 
Siin on kasutatud klassikalist vastandumist, et vali, kas sulle meeldib see või too, eurid või taalad,  blondiinid või brünetid.



Naine võib olla ka nagu telefonipakett! Võta julgelt, ära pikalt kaalu, sest kui ei meeldi, võid tagasi viia.


Aga seda reklaami Viru keskuse peal üleelusuuruses nähes hakkasid mul lihtsalt sääremarjad valutama. Vaesel tüdrukul on jalad nii välja venitatud, et... No totaalne Photoshop disaster.

Sookvoodid pole pseudoteema

See arvamuslugu ilmus ammu Äripäevas, aga et ta n-ö kaduma ei läheks, panen siia ka üles.
 
„See on pseudoteema muidugi,” ütles kolmapäevases Äripäevas Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas, kui minu kolleeg tema arvamust börsifirma juhtkonnas sookvootide kehtestamise kohta küsis. Tomingas ütles ka, et neil pole juhtide hulgas naisi, sest keegi pole kandideerinud.

Ma nõustun Tomingaga, et erasektoris peaks laskma asjadel n-ö vabalt toimida – laskma inimestel ise kandideerida, mitte kedagi trahvihirmus „pukki panema”. Aga ma ei nõustu Tomingaga, et sookvootide üle arutlemine on pseudoteema. Just sellesama asja pärast, et Arco Varasse ja teiste ettevõtete juhtivatele kohtadele nii vähe naisi kandideerib. Kui üldse.

Ma ei toeta sookvootide kehtestamist ettevõtluses, küll aga poliitikas.

Naiste vähene võim ühiskonnas – olgu majanduslik või poliitiline – on tõesti probleem. Aga selle „ravimiseks” ärimaailmas ei sobi samad meetodid, mis poliitikas.

Poliitilisest on meeste ja naiste võrdne esindatud lihtsalt demokraatia ja õigluse küsimus. Naisi ja mehi on ühiskonnas umbes pooleks, esimesi veidi rohkemgi. Kuid poliitiline võim on meeste käes. Parteides on palju naissoost liikmeid, aga tõelises tipus ja otsustusprotsesside juures osalevad neist vähesed. Pea ainult meestest koosnev võimuladvik aga ei suuda kunagi tõeliselt naiste huve esindada.

Seda vähemalt senikaua, kuni ühiskond on korraldatud nii, et on sektorid, ametid, tööd, rollid ja kohustused, mida peetakse meeste, ja teised, mida peetakse naiste omaks. Selline maailma kaheks jaotamine tingib ka erinevad elukogemused ja seega on naistel kodanikena meestest mitmetes küsimustes erinevad huvid.

Sama kehtib ka riigiettevõtete kohta – nende naissoost rahastajaid, maksumaksjaid, on sama palju kui mehi, ja seepärast peaks ka juhtkonnas olema rohkem naisi.

Teine lugu on börsifirmadega. Kui näiteks selle ettevõtte investorite seas üldse naisi ei ole, ei pruugi naiste vähesus ettevõtte juhtkonnas ühegi naise huve üldse puudutada. Naissoost investorid võivad vabalt valida, kas soovivad paigutada raha ainult meeste juhitavasse ettevõttesse, või mitte. Samas seda, kas olla ainult meeste juhitava riigi kodanik, pole praktiliselt üldse võimalik valida.

Omaette küsimus on see, kas naisi juhtimisse mitte kaasates – olgu siis meelega või tahtmatult – ei kaota ettevõte naiskliente. Lihtsalt sellepärast, et nad ei oska nende kui tarbijagrupiga kuigi hästi suhelda, neid püüda. Naised on sageli peres ju need, kes teevad suuremaid ostuotsuseid. Ja naised on ka nõudlikumad tarbijad. Seega on naiste kaasamine tegelikult ka ettevõtte enda huvides.

Aga selle äratundmiseni peaks ettevõtjad jõudma vabatahtlikult, mitte sunniviisiliselt. Sund tekitab ainult trotsi ja võib viia olukorrani, et Eesti naised hakkavad veelgi vähem juhtivatele kohtadele kandideerima. Nagu on öelnud Kai Realo: „Mina ei tahaks juhina olla see inimene, kes peab alati tõestama, et ta ei ole kaamel või trofeenaine.”

Naisi peab ärisse tooma teisiti. Alustades väikeste tüdrukute enesekindlamaks kasvatamisest ja nende „meeste mängumaale” suunamisest. Ja juba täiskasvanud naiste julgustamisest võtta riske ja mitte end piirata mõtetega, et naisel ei sobi Tallinna Sadama nõukokku kandideerida.

Ja praegused naisjuhid ei peaks kartma olla pildis just seeläbi, et nad on naised ja juhid. Seeing is believing - kui tüdrukud ja naised näevad selliseid eeskujusid, hakkavad nad tajuma naise juhirolli normaalsusena.

Lõpetades sellega, et näiteks lapsega kojujäämine – mille ajal kaotavad naised sageli oma seni saavutatud positsiooni – oleks ka meeste ülesanne ja ühiskond peaks seda normaalseks.

Sellised n-ö leebemad lahendused on kindlasti keerulisemad ja aeganõudvamad kui kvoodi paikapanek. Aga nende efekt on kindlasti ühiskondlikult sügavam ja ka meeldivam – seda mõlemale sugupoolele.

 

Medicumi reklaam

Ma isegi ei oska öelda midagi sellise absurdse reklaami peale. Kas see on mingi eneseiroonia või nad tõsimeeli üritavad sellise sõnumiga enese juurde naisi meelitada?

How does it feel to...

... be verbally harassed? Ehk kuidas intelligentsed naised ja mehed teevad läbi huumori selgeks, mis on Robin Thicke'i "Blurres Lines" videos valesti.





Mood või porno?

Jalutasin üks päev Rimis mööda jõulupakikeste hunnikust, kust jäi silma selline pakend ripsmetuši ja silmameigi eemaldajaga. Mida teie meelest sellel pakil kujutatud tütarlaps teeb? Rullib kirglikult piparkoogitainast lahti? Nii hoogsalt, et riided on seljast langenud.

Minu meelest on see foto ehe näide sellest, kuidas seksitööstuse kujutised jõuavad n-ö tavakultuuri, antud juhul ilutööstusesse. Selline trend süveneb praegu üha enam, ma olen ka ise sellest korduvalt kirjutanud - vaadake kas või seda Rocca al Mare keskuses olnud jalgu hargitavat Guessi tüdrukut või kiivripoe reklaami. Hiljuti tehti ka üks netimäng nimega "Fashion or porn?", kus vaatajal tuleb fotost võetud fragmendi põhjal ära arvata, kas tegu on pornopildi või moeplakatiga. Mina feilisin juba teise pildi juures neljakümnest - pidasin fotot paljastest rindadest pornoajakirja pildiks, aga tegu oli mingite kingade reklaamiga. Samast nähtusest on kirjutatud ka näiteks siin.

Selle Maybelline'i plakati puhul häirib enim see, et kogu selle brändi turunduskeel on ilmselgelt suunatud just teismelistele, samuti on tegu madalama hinnaklassi kosmeetikaga. Noored on selliste kujutiste ja õigete soorollide õppimisele vastuvõtlikumad kui vanemad tarbijad, sest puberteediealine n-ö tegeleb oma soolisest identiteedist arusaamise ja selle kujundamisega eriti intensiivselt. Raamatus "Soopsühholoogia" kirjeldatakse puberteediiga kui arenduperioodi, mil sooküsimused tõusevad eriti teravalt päevakorda. See, kui palju laps ühiskonnas soorollidega seostatavaid tunnuseid omaks võtab, sõltub tema east, kulmineerudes teismeea algusperioodil (lk 129). Seega on teismelistele suunatud toodete ja nende turunduses esiletõstetud väärtustel küllaltki suur potentsiaal noort tarbijat ka mõjutada. Antud Maybelline'i jõulupakend saadab kingisaajale sõnumi, et seda ripsmetuši kasutades saab sinust seksikiisu ja seda sa ju olla tahadki!

Kusjuures pange tähele, et isegi kui mõnel harval juhul - nagu antud fotol on noorel naisel - on lubatud pildil kulmu kortsutada, siis et see tarbijale liiga õudne ei tunduks, on kortsudest photošhopiga üle käidud. Üldiselt aga on naised plastmassnäod ja ainult mehed võivad loomulikku nahka kanda. Kortsud lisavad neile väärikust, naiste puhul on tegu millegi häbenemisväärsega.

"Geniaalne"

On juba tisse õllesõpradele küllalt näidatud, prooviks täna midagi uut.

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...