Inimeste fantaasial pole ikka piire! Näiteks välja mõeldes uusi ikoone, mis eristaksid naistele ja meestele mõeldud WC-sid. Aga kuhugi jääb fantaasia ikka pidama - nimelt sooliste stereotüüpide juurde. Võib ju öelda küll, et need Tallinna lennujaama WC-märgid on mõnes mõttes nagu uudsed. Kindlapeale aitavad need näiteks ameeriklastel paremini aru saada, millisesse tualetti nad peaksid sisenema (üks mu tuttav meessoost ameeriklane tahtis näiteks Kumus minna naiste poolele, kuna ta ei olnud kunagi näinud WC-del seda kolmnurkade süsteemi).
Aga samas teeb kurvaks, et naistele on peale seeliku riputatud külge ka süda. Südamega mõtlemine, emotsionaalsus ja kõik need muud pehmed väärtused.
Mehed aga... no nemad on puht ratsionaalsed olendid. Neil on mõttes ainult business. Või mida muud tähistab lips.
Miks ei oleks võinud mõlema märgi puhul kinkida nendele inimestele südant - sümboliseerimaks, et olenemata nendest kriipsujukudest on nagu ikkagi inimesed? Tähistavad inimesi, kellel hing sees. Nii oleks ju saanud ka inimeste nunnu-meetrile apelleerida ja omamoodi uudselt läheneda igavale WC märgile.
Või kui mehele taheti hirmsasti lipsu kaela riputada, siis miks ei oleks naisel võinud olla kaelas rätik või rinnas pross. Oleks ka olnud parem.
Aga noh, ei tea, äkki põhineb kujutatu mingil suurel statistikal ja seal näidatakse lennujaama keskmist reisijat - et kõige tihedamini lendavad mehed, kes lähevad äri ajama, ja naised, kes on mõne riigi love refugee´d.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar