Päris õudne

Teletorn sisustab laste vaheaega:

Sügisesel koolivaheajal pakume lisaks Teletorni külastamisele ka huvipakkuvaid tegevusi nii tüdrukutele kui ka poistele.

Tüdrukuid ootame 23. ja 25. oktoobril kell 12.00 või 13.30 osa võtma kosmeetikaalasest koolitusest, kus õpetatakse koostöös Grimmikooligameikimise algtõdesid ning kuidas kasutada õigesti Sinu kotis olevaid meigitarbeid. Seega võta kaasa oma meigikott ning tule koolitusele!

Poistele pakume võimalust lähemalt tutvust teha erinevate tehniliste mudelitega. Kuidas töötab üks mudelauto? Kuidas on masinad ehitatud? Kuidas masinad töötavad ning muu vajalik informatsioon raadioteel juhitavatest masinatest. Erinevaid automudeleid ja nende ehitust tutvustab Tõnis Lattik Eesti automudelispordi klubist. www.modelcar.ee .Tehnikahuvilisi ootame Teletorni 23. ja 24. oktoobril kell 12.00

Vajalik on eelregistreerimine! Oma osalemissoovist anna teada meiliaadressil ivar.kaldam@teletorn.ee Tule ise ja kutsu sõbrad ka kaasa!

Mäng on väikese inimese töö

Mängides laps õpib tundma maailma, kuhu ta on sündinud. Ja esimeste eluaastate jooksul õpetatakse lapsele ka selgeks, et see maailm on jaotatud kaheks - poisteks ja tüdrukuteks. Ning et poistel ja tüdrukutel on siin elus erinevad rollid täita. Rolle õppides annavad täiskasvanud lastele kätte siis näiteks selliseid mängukomplekte, mis ma ühest tavalisest Tallinna kesklinna mänguasjapoest leidsin.

Tüdrukud. Neid õpetatakse tegelema välimusega. Esmalt teiste - nukkude - ja siis iseenda omaga. Tooted on ilmselgelt suunatud ainult tüdrukutele.

 Poisi. Nemad on tegutsejad. Nemad võitlevad ja tegelevad detektiivitööga. See, et tüdrukud võiksid ihaldada omale veepüssi või olla väikesed Miss Marpleid, on juba pakendite kujundusega välistatud.

Ka mängudes, kus endale võetakse konkreetsem roll, pakuvad mänguasjapoed kindlalt raamistatud kostüüme, mis eristavad tüdrukut ja poiste maailmu. Poisid on autod (taaskord viide aktiivsele tegevusele, seiklustele) ja tüdrukud mitte lihtsalt (passiivsed, ilulevad) Minnie-hiired, vaid hiired, kes on otsapidi ka Walt Disney printsessid.

Ma pole kunagi aru saanud ja ei hakka ka aru saama, misjaoks on kohe poodi sisenedes vaja poisid ja tüdrukud saata poe eri otstesse. Eelmised pildid on ühest teisest mänguasjade poest, aga siin on pilt Tallinna Kaubamaja uuest lasteosakonnast. Rüütlite rada ja printsesside allee (viimase lõpus ootab juuksur). Nii ilmal ja kitš ei saa olla!

Meie peseme end ja turundajad meie ajusid

"Ma kohe mõtlesin, et ma tahan sellest küll sulle rääkida."

Mu sõbrad tulevad viimasel ajal aina sagedamini umbes sellise lausega minu juurde. Ja neil on näpus või mälus mõni pilt, kus nad on ära tundnud, kuidas neile esitatakse reaalsust, normaalset elu sooliste stereotüüpide kaudu. Enamasti siis, kui neile tahetakse midagi müüa. Või ongi juba müüdud.

Ja kui nad niimoodi tulevad, siis mu hing hõiskab vargsi. Ma ei rõõmusta mitte sellespärast, et minu isik saab mingitpidi tähelepanu või et mind peetaks mingiks kõiketeadjaks. Ma rõõmustan, sest minu sõbrad tunnevad ise neid konstruktsioone ära ja lammutavad neid. Ning nad ei pea seda mingiks feministlikuks bs-iks, vaid nad tunnevad rõõmu sellest väikesest intelligentsest mõttemängust.

Eriti teeb mulle rõõmu, kui selliseid tähelepanekuid teevad mehed, sest jällegi üks stereotüüpidest on, et see soolisuse teema on mingi naiste värk. Mu ümber on õnneks palju kihvte mehi, kes võib-olla alati ei viitsi sooteemadel kaasa rääkida, aga neid ka ei halvusta. Ja vahel siis tulevad minu juurde jutuga: tead, kui ma täna duši all käisin, siis ma vaatasin oma dušigeelipudelit. Sinna oli peale kirjutatud strong power ja siis ma vaatasin oma naise dušigeeli, sellel oli mingi lillenimi.

Kui ma praegu guugeldan "shower gel men", siis esimesed tooted, mis tulemuseks saan, on umbes samasuguse nimega: cool kick, ice dive, muscle relax, deep energy, extreme fresh, high performance, team force, intence touch jne.

Ja kui ma otsin dušigeeli naistele, siis nende toodete nimed on relax, smooth, magical, happy, pearl and beauty, lagoon, pure lightness, isegi sexual.



Suvalises marketis lasteosakonnas avanev pilt.

Rääkimata sellest, et esimesel juhul on toodete pudelid mustades, tumesinistes ja rohelistes toonides. Ning teisel juhul roosades jm pastelsetes toonides.

Ei pea just raketiteadust tegema, et aru saada, mis nende toodete nimed ütlevad meeste ja naiste olemuse ja erinevuse kohta. Mehed on aktiivsed, märgusõnad on löök, energia, musklid, jõud, sooritusvõime. Naisekesed on aga siledad, maagilised, lõdvestunud, kerged, ilusad, seksuaalsed.

Sellist soolist eristamist ja soolist erinevust taaskinnitavaid tekste võib näha ükskõik milliste toodete puhul. Kusjuures enamjaolt on see mögin purgis põhimõtteliselt samasuguse funktsiooniga, aga kunstlikult kleebitakse talle külge see sümboolne omadus, mis ütleb näiteks: "See toode on mõeldud ainult naistele!" "Järelikult mulle," mõtleb naistarbija ja paneb toote korvi.

Samas suvalises marketis.

Mees- ja naistarbijate eristamine algab juba titeeast - sellest olen ka varem kirjutanud. Nende poestangedel rippuvate sipukate funktsioon on ju täpselt sama, aga need on jaotatud eraldi poiste- ja tüdrukute sipukateks.

(Jah, võib-olla võib öelda, et nende sipukate funktsioon polegi enam lapse rõivastusesemeks olemine, vaid seesama sooline eristamine?)

See eristamine ei puuduta muidugi ainult tarbeesemeid või hügieenitooteid, vaid avaldub ka näiteks esmapilgul täiesti sooneutraalses toitude maailmas. Aga tõesti esmapilgul, sest ma arvan, et igaüks meist võib kohe leida näiteks kolm jooki, mis on täiega naistekad või mida õigetel preilidel suu sissegi ei tasu võtta. Noh, õlled näiteks on täielikud meeste janukustutajad - kogu nende ümber ehitatud lugude maailm lähtub sellest.

Kogu sellest joogikultuurist on sel aastal ilmunud raamat, mida ma lugenud ei ole, aga millest Priit Põhjala Sirbis kirjutas:

Kui tüüpiline naistejook (Sex on the Beach, Pink Lady) sisaldab eri koostisosi, on magus, eredavärviline, dekoratiivsete kaunistustega (kõrred, vihmavarjukesed) ja kannab naljakat või provotseerivat nime, siis tüüpiline meestejook (viin, õlu, Vodka Martini) on puhtam, ei ole magus, on värvusetu või tumedat värvi, kaunistusteta ja kirjeldava nimega. Võiks öelda, et naistejoogi markeeritud tunnused erinevad meestejoogi markeerimata tunnustest tuntud lastesalmi vaimus, mille järgi tüdrukud on tehtud „suhkrust ja jahust ja maasikavahust”, poisid aga „tiigrist ja konnast ja kutsikahännast”.

Vasakul pildil olevad kokteilid leidsin näiteks artikli juurest, mille pealkiri oli "Viis kokteili, mis naised minestama paneb."

Põhjala ütleb veel, viidates antud raamatule, et jooki, üldse toodet, millel puudub tähendus või semiootiline väärtus, on tänapäeva üleküllastunud tarbimisühiskonnas raske müüa. Nii et juhul kui jook konkurentide toodetud joogist märkimisväärselt ei erine, tuleb see kuidagi kunstlikult erinema panna.



Noo, kas tuleb tuttav ette? Sama lugu mis dušigeelidegagi.

Nii et kui paranoiliselt lõpetada, siis isegi neil hetkedel, mil oleme enda arust täiesti üksi, tegeledes sellise intiimse tegevusega nagu oma ihu harimine, ei ole me päriselt üksi. Meie peseme oma keha, aga turundusinimesed pesevad meie ajusid.

Lapsed, häid jõule! Ja õppige soorollid selgeks.

Ausalt öeldes pidin pikali kukkuma, kui sõber Mihkli juures tema korteriomaniku nimele saabunud Anttila avanud olin.
No vaadake seda poissi. No vaadake ometi! Milline jõuline asend - jalad harkis, julgelt ettepoole kummarduv ja otse kaamerasse vaatav. Tagasihoidlik, ilma hammasteta naeratus. Vasakul alumisel pildil käed taskus poos, mis tuttav nii paljudelt täiskasvanud modellidega reklaampiltidelt. Ja samasugune maskuliinne käes taskus kutt ka järgmisel leheküljel (üleval paremal nurgas).
Kui vanad need poisid võivad olla? See ülikonnas ehk 11? Ma ei usu, et tal häälemurretki olnud on, aga "õiged" meeste kehahoiakud on talle selgeks saanud.
Seevastu tütarlaps tema kõval - kellele kõrged kontsad alla pandud - naeratab kaamerasse märksa malbemalt. Vaadake ta käsi. Ta hoiab oma sõrmi hellemalt-graatsilisemalt koos, kui ülikonnas poiss. Kui tal taskud oleks, siis loomulikult oleks täiesti välistatud, et ta käed peokleidi taskusse paneks. See ei ole ju viisakas. Ühele tüdrukule.
Soorollide selgeks õppimine ja õpetamine algab aga juba märksa väiksemate laste puhul. Mitmed reklaamide uurijad on pannud tähele, kuidas poisid on reklaampiltidel alati aktiivses tegevuses või jõulisemas asendis, tüdrukud aga passiivsetes poosides.
Anttila geeniused on ka oma lapsmodellide puhul samu koode kasutanud. Käed taskus poisikesest ma juba rääkisin. Aga vaadake neid tüdrukuid. Kas saab veel ingellikum olla, kui nemad!?
Samamoodi pesu ja ööriiete lehtedel. Poiss kiikab, autopildiga pidžaama seljas, kaugusesse - valmis seiklusteks. Teise pildi peal on action juba käimas - kutt tulistab meid.
Aga mida teevad tüdrukud? Tüdrukud on passiivsemas asendis ja justkui enesekaitseks on voodi jaluts nende ees. Rääkimata sellest, et neil on muidugi soospetsiifilistes värvides ja tegelastega pidžaamad seljas (sugudele n-ö sobilikest värvidest kirjutasin siin).
Aga kas teile mitte ei tundu, et see tüdrukon vastikult - ütleksin isegi, et perversselt - seksuaalsesse poosi pandud? Miks ta niimoodi põlvitab? Miks tema on voodi äärel, aga poiss mitte? Ma keeldun uskumast, et see on juhuslik. Isegi kui piltide autorid seda väidaksid. Sest juhuslik on ta vaid sedavõrd, kuivõrd need visuaalid tunduvad sugudele "omased" ja "loomulikud".
Mina nende laste asemel ei sooviks jõuluvanalt sel aastal mitte auto- või printsessipidžaamat, vaid intelligentsemaid ja avatuma meelega täiskasvanud inimesi enda ümber.

Ja sedasama täiskasvanuile endile ka.

Häid pühi!