Paljud meist teavad, et kosmeetikatoodete firma Dove kasutab oma reklaamides naistekehasid nende variatiivsuses. Eks needki naised on castingu läbi teinud ja mingite kriteeriumite järgi sobivateks modellideks valitud, aga sellegi poolest on need naised reaalsemale elule lähemal kui ülejäänud 99,99% kosmeetikatoodete reklaamis kasutatavatest Photoshopitud kont-naistest. Kusjuures ega Dove on ka need naised kergelt üle puuderdanud, ma olen kindel.
Aga siiski on nende valikud ja sõnumid (teate ju ka seda nende reklaami valmimise videot) tervitatavad, olgugi, et need on avaldatud mitte ainult heatahtlikul, humaansuse ja loomulikkuse väärtustamise eesmärgil, vaid ikka selleks, et me Dove'i tooteid ostma hakkaks.
Sellest ülemisest reklaamist on näha, et Dove on loonud ka Self-Esteemi fondi, mis siis arvatavasti tegeleb naiste (ja meeste) enesehinnangut ja eneseusku parandavate programmide või nende toetamisega. Ja selle ülemise video sõnum on ju tegelikult väga oluline. "Räägi oma lapsega enne, kui temaga räägib meedia."
Ühes (päris heas, aga natuke eklektilises) filmis (mida saab sealt striimides vaadata) soovitati püüda oma last hoida meediast võimalikult palju eemal, käia temaga õues jalutamas, mängida, lugeda raamatuid. Ja hakata ka noorest peast õpetama, millised on keha funktsioonid - et näiteks rinnad ei ole ainult meeste ahvatlemiseks, vaid järglaste toitmiseks.
Ma arvan, et osaliselt see isegi toimiks, vähemalt eas, kui lapse jaoks on veel autoriteetideks tema vanemad, mitte sõbrad. Aga esiteks on ju vahel vaja kasutada lapsehoidjana telekat, kus talle kõik see p...sk pähe valatakse ning hetkel, kui ta kodust järjest rohkem eemal on, pommitavad teda need sõnumid igal tänaval, iga poe vaateaknal, iga kioski ajalehtede kaantel... Ja ma kardan, et paljud praegused Eesti lapsevanemad, kes on üles kasvanud, nagu minagi, selle esimese tarbimisühiskonna põlvkonnana, on ise nii brainwashed, et nad ei oska õpetada last suhtuma kriitiliselt nendesse sõnumitesse, kuna keegi ei ole neid endid õpetanud. Nad vaevlevad ise mõtete küüsis, kas nad on ikka endiselt ilusad, kas laps ei ole nende kõhtu välja venitanud ning kas oleks ikka pidanud last rinnaga toitma.
Võib-olla ma teen neile lapsevanematele liiga - oh oleks see nii, et teengi! -, aga meediakriitika (media literacy) õpetamine Eestis on alles lapsekingades. Miks peaks üks keskmine 20-30ndates noor inimene teadma midagi ühiskonna ja sh meedia konstrueeritusest? Ja kui ta ka teab, siis kust saab ta ühiskonnas piisavalt tuge, et nende imperatiivsed sõnumid välja naerda, neist üle olla?
Aga tulles tagasi selle Dove'i kampaania juurde, siis Greenpeace on teinud päris teravmeelse video, keerates selle visuaalse keele Dove'i kahjuks ja asjaolule, millest Dove ei räägi.
Me peaks ikka järjest rohkem hakkama küsima, kust tuleb see toode, mida me kasutame, ja kust on tulnud selle toote tooraine.
