Vaata videot siit.
Mõni päev tagasi oli Reporteri veebiküljel kõige vaadatum video see, kus reporter vindistelt või täitsa jokkis meestelt Tallinna vanalinnas uuris, kas nad on seksinud suure naisega. Uudistega (kui me võtame julguse seda üldse uudiseks nimetada), on ikka nii, et need ei ilmu välja kuskilt lambist, vaid nende loojad on ikka lihast ja luust inimesed. Inimesed oma mõtetega, inimesed, kes elavad samas ühiskonnas kus meie.
Mõtleme nüüd selle selle reporteri peale (kui me võtame julguse teda üldse reporteriks nimetada, ajakirjanikuks kindlasti mitte). Reporter otsib midagi sellist, mis oleks uudisväärtuslik. Uudisväärtuslik tähendab lihtsustades öeldes, et see asi peab olema väärt rääkimist. Sellele tähelepanu pööramine peab olema õigustatud. Kui reporteri pähe tekib idee, et uuriks meestelt, kas nad on paksu naisega seksinud ja kuidas oli, siis see tähendab, et tema meelest on see teema arutlemist väärt. Miks?
Esiteks on see küsimus seotud seksiga. Seks ju müüb? Miks seks müüb ja inimestes alati elevust tekitab, sellel teemal on paljud teoreetikud arutlenud, aga ärme sellel praegu pikemalt peatu. Ütleme nii, et inimesed on ju ikka teiste inimeste eraelu suhtes huvi tundnud. Keelatud vili - st teise inimese eraelu, millest tavaliselt avalikult ei räägita - on ikka kõige magusam.
Reporter teab, et purjus inimeste keelepaelad on alati rohkem valla kui kainetel. Seega otsustab ta minna rääkima seksist purjus inimestega.
Aga miks ta otsustab küsida, kas nad on just suure naisega seksinud? Miks ta ei küsi lihtsalt, kas nad on seksinud või kas nad on väikse või keskmise naisega seksinud? Sest see ju ei üllataks meid. Purjus mees tänaval või meie ekraani taga võiksime mõelda: "Nagu mismõttes? Loomulikult ma olen seksinud väikeste ja keskmiste naistega. Nendega ju seksitaksegi! Mis uudis see ka on?" Aga vot, kui keegi on seksinud suure naisega, on see rääkimist ja imestamist ja reporteri loo tegemist väärt.
Sotsioloogias on üks telline termin nagu hälve. Ja-jah, sellest samast sõnast tuleb ka meie argikeelde sõna hälvik. See tähendab normist ja keskmisest erinevat ja sotsioloogias ei ole tegu millegi negatiivsega nagu argikeeles. Näiteks kui kõik tüdrukud on blondid ja üks tüdruk on brünett, siis teda võib pidada sotsioloogias hälbeliseks, keskmisest või enamikust erinevaks. Sotsioloogias on ka veel termin "teised". See tähendab, et inimesed kujutavad ette neid inimgruppe, kuhu kuuluvad nemad, ja siis nende kõrval on "teised". Näiteks mina kuulun oma perekonda, sõpruskonda, klassi, võistkonda. Ja siis on "teised" ehk teised perekonnad, kambad, paralleelklassid ja vastasvõistkonnad. Neid ma ei pea endasugusteks.
Selle paksu naise teemaga on tegelikult samamoodi. See reporter küsis tegelikult seda, et kas sa oled seksinud seda imelikku tüüpi ehk hälbeliste ehk meist teistsuguste naistega. Ja kõige "õigemini" ehk reporteri küsimuse püstitusele ootuspäraselt vastab see prillidega mees: "Õnneks mitte!" Reporter küsib: "Miks nii siis?" Mees: "Mis mõttes miks nii?" Ehk siis ta vastab, et mis mõttes, selliste naistega ju normaalses elus ei seksitagi. See on ikka erandjuhtum. Või siis teine näide: "See kogemus oli väärt saamaks teada, et see ei ole väärt enam uuesti proovimist."
